Table of Contents
Kärneri 1-76
- http://city24.ee/kinnisvara/korter/691561 - eraldi MÜÜGI kuulutus… (lisatud 08.04.2010)
- http://city24.ee/kinnisvara/garaazh/714474 - garaazi müük (85 000.-) Maakler Õie Aunapu +3725651944
Kulud
Max variant
- korteri hind: 900 000
- parkimiskoht: 85 000
- panipaik: 30 000
- köök: 70 000
- mööbel ja tehnika: 80 000
saun: 30 000 - 50 000???- remont: 20 000
- Kokku: 1 185 000
Min variant
- korteri hind: 900 000
- parkimiskoht: 85 000
panipaik: 30 000- köök: 50 000
- mööbel ja tehnika: 50 000
saun: 30 000 - 50 000- remont: 10 000
- Kokku: 1 095 000
Pärnu puhver
- 100 000
Finantseerimine
- olemasolevad rahalised vahendid:
- pangakontol: 311 000 + 38 000
- makstud tagatisraha: 85 000
- sularaha: 71 000 (€4500)
- Kokku: 505 000
- võimalikud raha allikad:
- firma arvel: 320 000 + 20 000 = 340 000
- firmale laekumata arved: 200 000 + 50 000 + 50 000 = 300 000
- vajalik pangalaen:
- max variant:
- 1 285 000 - 505 000 = 780 000 (firma abiga: 780 000 - 200 000 = 580 000)
- sissemakse protsent: 39.3% (firma abiga: 54.9%)
- igakuine makse 20 a. laenul: 4500 (firma abiga: 3400)
- min variant:
- 1 095 000 - 505 000 = 590 000 (firma abiga: 590 000 - 200 000 = 390 000)
- sissemakse protsent: 46.1% (firma abiga: 64.4%)
- igakuine makse 20 a. laenul: 3500 (firma abiga: 2300)
- optimaalne variant:
- isiklik raha: 500 000
- laen: 600 000
- sissemakse protsent: 30%
- laenu omafinantseering: 257 000
- igakuine makse 20 a. laenul: 4186
TODO
- Tõnisson kinnisvara vennale helistada - Mario Vahi (5147558)
- kuidas ta oksjonivara müüb?
- kas parkimiskoht hoovis on hinna sees?
- tahaks vaatama minna (maakeriga vaadata parem, kui täituri kaudu)
- samad küsimused, mis täiturile
- city24 garaazi kuulutus üle tsekkida (mis number koht ning kas kannatab tingida)
- Remetist parkimiskoha kohta uurida
- täiturilit uurida:
- tahaks korterit näha
- kas senine omanik elab veel sees? kas tal on ligipääs korterile?
- kes on ühistu esimees
- kas oksjoni osalemise tasu saab ka kohapeal maksta
- mis jääb korterisse? Dushinurk + muu WC tehniks, mööbel,
- ühistu esimehega rääkida
- kas korteril on võlgu?
- maja probleemid
- kas sauna saab ehitada? just voolu mõttes
- pangast laenu küsida?
- leida keegi, kes kinnisvarast midagi jagab
Juristilt küsida
Taust
Info korteri ja enampakkumise kohta on siin: http://www.varad.ee/et/kinnisvara/2-toaline-korter-karneri-1-76-tallinn Minu eesmärk: osta korter ning sinna ise ASAP elama kolida ilma, et sellega kaasneks mingeid varjatud kulusid, hilisemat kohtus käimist (endise omaniku ega “üürnikuga”) või muid probleeme. Väga lühike kokkuvõte olukorras: korter on enampakkumisel. Seal elab üks inimene sees, kes väidab endal olevat selleks suusõnaline kokkulepe endise omaniku ja kohtutäituriga. Elanik ise ütleb praegu, et kolib probleemideta välja pärast korteri müüki. Kõige reaalsem stsenaarium: mingit probleemi ei ole ning pärast enampakkumise võitmist kolib senine “üürnik” ilma probleemideta korterist välja ning uus omanik sinna sisse. Oluline piirang: olen jäänud väga viimase hetke peale ning enampakkumine on juba sel neljapäeval 17.06.2010 11:00
Nüüd minu küsimused selle kohta, mis ma peaksin enne enampakkumist tegema, et mu eesmärgid täituksid: Millised on ohud? Üürnik? Võimalik (ka fiktiivne) üürileping? Kas ja mida peaksin küsima kohtutäiturilt? Kas ja mida peaksin küsima praeguselt “üürnikult”? Kas peaksin otsima kontakti eelmiste omanike/pärijatega? Kas peaksin pangast, kinnisturaamatust või veel kuskilt mingit infot hankima? Kas midagi ülalmainitutest peaks olema vormistatud ka paberil ja allkirjastatud? Kas äkki piisab kui ma ei tee eelnevalt midagi ja lähen lihtsalt enampakkumisele? Kui korteril on kommunaalmaksete võlg, siis kas uuel omanikul on mingi kohustus see võlg tasuda? Oluline on märkida, et majas on korteriühistu alles loomisel ning seda alustati selle aasta mai keskel. Kas ja mis tingimustel on endisel omanikul õigus korterist kaasa võtta sinna paigaldatud dushikabiin/aurusaun?
Nüüd ka veidi pikem taustainfo: Küll minu poolt kontrollimata faktid (ei oska neid hästi kontrollida), kuid maakler (kuna kohtutätur on ise Pärnus, siis tegutseb tema eest Mario Vahi Tõnisson Kinnisvarast) ja korteris elav isik kinnitavad seda: korter oli ostetud pangalaenuga, kuid korteri omanik hukkus 3 aastat tagasi. Kuna ostu hind võõreldes praeguste hindadega oli mitu korda kõrgem, siis pärijad ei võtnud pärandit vastu ning seega kuulub korter pangale. Samas enamapkkumises on kirjas, et müüakse Galina Ranert'ile (sünd 04.01.1948) ja Vassili Ranert'ile (sünd 13.04.1954) kuuluvat korterit. Koretrit on aastate jooksul üritatud müüa algul lihsalt tema ostu hinnaga, kuid nüüdseks on siiski jõutud enampakkumiseni, sest praegu selle eest kunagi makstud raha tagasi saada pole võimalik.
Hetkel elab korrteris keegi veidi vanem meesterahvas, kes räägib suheliselt segast ja vasutolulist juttu, kuid enda sõnul on seal elanud need viimased 3 aastat. Pigem küll tundub, et ta ei räägi väga selget juttu, sest on saanud seal soodsalt elada ilma makse ja lepinguid omamata, kuid teoorias võib seal taga ka mingi muu konks olla. Algselt oli tal väidetavalt suuline kokkulepe endise omaniku isaga (pärija Vassili Ranert) kellele ta siis üüri maksis. Samuti on ta vahepealsel ajal kommunaalmakseid tasunud otse hooldusfirmale. Hetkel pidavat tal olema suuline kokkulepe kohtutäituriga seal elamiseks, kuid ta ei suutnudki arusaadavalt väljendada kas, kellele ja kuidas ta üldse üüri tasub praegu. Minu spekultatsioon on, et kõige tõenäolisemalt on tal kokkulepe kohtutäituriga ning maksab talle mustalt mingit tasu, sest vastasel juhul poleks täituril mingit põhjust lubada tal seal elada. Teine võimalus on see, et mingil põhjusel kohtutäituril ei õnnestu temast lahti saada ning enne oksjonit mõlemad vaikivad sellest (tundub siiski suhteliselt utoopiline võimalus). Hetkel on üleval umbes 12 000 suurune kommunaalarvete võlg, mida praegune elanik vist eriti maksta ei taha (mõnesmõttes on see positiivne, sest kui ta tahaks seal edasi elada, siis pikalt see ilmselt kesta ei saaks). Arvestades keskmisi kommunaalarveid, siis see peaks olema vähemalt 4-6 kuu summa. Ise ta vähemalt väidab, et kolib välja, kui korter müüakse. Maakleriga hiljem vesteldes selguse, et “üürnik” on ka rääkinud mingist ideest/soovist korter ise osta, kuid ilmselt mitte sellise hinna eest.
Ilmselt suurim ohu koht on “üürnik” ning selle kohta tegin ise sellise eelanalüüsi: Esimene oht on see, et “üürnik” tegutseb pahatahtlikult ja siiski on olemas mingi üürileping või vormistatakse see fiktiivselt tagantjärele, mis ütelb, et üürnik võib seal elada järgmised 5 aastat makstes näiteks 100 krooni kuus. Sel juhul on teoreetiliselt võimalik, et tema välja tõstmine läheb kohtusse ning halvemal juhul võib selleks kuluda mitu aastat. Lugesin läbi võlaõigusseaduse vastavad paragrahvid ning lühike väljavõte olulisest on selline:
- §291 (1) Kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale.
- §316 (1) Üürileandja võib üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega;
(2) Üürileandjal ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesütlemise õigust, kui üürnik täidab oma kohustused enne ülesütlemist. Ülesütlemine on tühine, kui üürnikul oli õigus üürinõue tasaarvestada ja ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamata pärast ülesütlemisavalduse saamist.
- § 323 (1) Üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu (käesoleva seaduse § 291) võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise.
- § 324. Märge kinnistusraamatus
(1) Kinnisasja üürnik võib nõuda kinnistusraamatusse üürilepingu kohta märke tegemist.
(2) Kinnistusraamatusse kantud märge tagab, et kinnisasja igakordne omanik või isik, kelle kasuks kinnisasja piiratud asjaõigusega koormatakse, peab lubama üürnikku kinnisasja vastavalt üürilepingule kasutada ja uuel omanikul ei ole õigust üürilepingut vastavalt käesoleva seaduse §-s 323 sätestatule üles öelda.