mis teha väärtustega, mis arvutusel vajalikud ning tulid eraldi lubadel loa põhiandmetest, kuid kompleksloa puhul puuduvad? Näiteks: õhu puhul asukohakoefitsient

kas olmejäätmed on kõik, mis jääb grupp 2 alla? Ning ühtlasi ükski teistes gruppides olev jääde olmejäätmeks ei kvalifitseeru? V: olmejäätmed on kõik 20 algavad jäätmed

Tabelis 9 peaksid olema ainult 6 kohalised koodid, kuid näiteks L.JÄ.IV-46421 peal on ka mitu 4 kohalist…

miks on loas vahel sama aine mitu korda? Näide (süsinikdioksiid): https://klis2.envir.ee/?page=view_dynobj&pid=665464

kui kõik loa peal mitte olevad 1-sum ained tuleb arvestada loata tegevuseks (ehk 1-sum aineid ei saa asendada/vahetada), siis kas nad on Tabel 2 peal ka kõik eraldi ridadel, mitte summeerituna PM-sum all?

veevõtt (põhjavesi): loal on väljad “põhjaveekiht” ja “põhjaveekogumi kood”. Kumba neist peab arvutustel kasutama? Seni kasutasin põhjaveekihti, kuid näiteks siin on see määramata: https://klis2test.envir.ee/?page=view_dynobj&pid=122071

Kas lisa 1, lisa 3 ja lisa 6 järgi tehtud arvutused erinevad nime poolest? Mis pealkirjaga nad makseteatisel on? V: makseteatis on iga loa kohta eraldi ning vesi on ikka vesi MT-l

kas loa peal mitte olevatele kirjetele (ilma loata tegevuse korral) peab saama valida vee kasutusala ning ka selle kas tegu jahutusveega?

kui on selline vee kasutusala, millel tasuarvutus puudub, siis seda arvutuse vormil üldse ei näidatagi?

“Põhjaveehaarete tabeli sidumine tasumäärade tabeliga”: * mis saab nendest loa kirjetest, kus pole mõni antud tabelis toodud tingimustest täidetud? Kas need jäävad arvutusest välja? * antud sidumistabelis on näiteks selline tasumäär: “Põhjavesi kvaternaar Q” = 704. Samas KLIS-s praegu olevate tasumäärade juures on 3 erinevat põhjavee kvaternaari kirjet. Millisega neist peaks seos tekkima? Või tuleks hoopis lisada tasumäärade juurde uus kirje? * Q_yhend – Kvaternaari ühendatud põhjaveekogum * Q_meltsiv – Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogum * Q_vasav – Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum

kas ilma loata tegevus läheb 100% riigieelarvesse (sihtotstarbeta)? v: ei, jaguneb samamoodi KOV-de vahel

veevõtt: kas 12 C erisuse puhul arvestatakse suubla ja/või nõuetekohasuse koefitsienti? jah, tuleb arvestada (praegu ei arvesta)

kas “instrumentaalmõõdistamine” valik muudab arvutuses midagi? v: hetkel ei tähenda midagi

maavaravaru ploki number ja asukoha omavalitsus kaovad arvutuse pealt ära? v: jah, ning kaob ka Maksimaalselt lubatud aastamäära kogus

“Maavara loata ja üle loa loogika.doc” vajaks läbi arutamist

millist klassifikaatorit on õige KOV-de jaoks kasutada, kas “Kohalikud omavalitsused” või “EHAK”? (jäätmete juures kasutan EHAK-it)

milline on arvutuse loogika? V: ainult MV3

kas KOV jaotus on? V: on

kas turba loogika on maa-ainesel ka? V: ei ole

Üle loa ja loata koefitsient on alati 1 (olenemata sellest, mis tasumäärde tabelis kirjas)

lihtsalt üks hea veevõtu arvutuse näide: https://klis2.envir.ee/?page=mm_edit_report&rid=724877

kas “KKTS vormid.xls” toodud vormid on kinnitutatu ja lõplikud? Kas ka KLIS-s sisemistel aruvutse vormidle on need ja ainult need välja, mis toodud antud tabelis (näiteks veevõtu tabel erineb praegusest oluliselt)? V: täpselt sellised vormid peavad olema nagu xls failis

millega ikkagi makseteatis seotud on? Kas on ikkagi seotud loaga ning erinevad tasu arvutused tulevad makseteatisele kokku vaid kompleksloa puhul? Kui aga näiteks ettevõttel on eraldi jäätme luba ja õhusaaste luba, siis tehakse igas kvartalis kummagi kohta eraldi makseteatis? Veevõtul lisa 1, lisa 3 ja lisa 6 kohta kõigile eraldi makseteatised? V: absoluutselt igal loal on oma MT

kas maavaral ja veevõtul pole ainsana “asendatud saastetasu” valikut?

MT koostaja on see, kes kinnitab MT